Klubi ajalugu

Eelmise sajandi alguses tegutses Tallinnas ainult üks jahtklubi - Eestimaa Mere - Jahtklubi. Selle liikmeskond koosnes peamiselt Balti aadelkonnast ja paljud merest ja purjetamisest huvitunud inimesed sinna liikmeks ei pääsenud.

 

1910. aastal otsustasid mõned sellised purjetamishuvilised asutada uue ühingu - Tallinna Jahtklubi. Harry Schröderi algatusel toimus 8. septembril 1910 klubi asutamiskoosolek, millest võttis osa 8 Tallinna ärimeest. Samal koosolekul võeti vastu ka uue klubi esimene põhikiri, mis järgmise aasta 3. märtsil kuberneri poolt ilma suuremate muudatusteta kinnitati. Klubi esimene korraline peakoosolek toimus 8. märtsil 1911. aastal. Koosoleku juhatajaks ja hilisemaks kommodooriks valiti asutajaliige Heinrich Badendick. Samal koosolekul kiideti heaks ka klubi sümboolika-lipp ja mütsimärk. Vastavalt sel ajal kehtinud korrale tuli sümboolika kinnitada veel Peterburis asunud Kaubandus - Tööstusministeeriumis. Mõnede Eestimaa Mere-Jahtklubi liikmete vastutöötamise tõttu seda kinnitust ei saadud ega saadud. Peale aasta möödumist otsustati kommodoori ettepanekul paluda klubi auliikmeks Tallinnas Maarjamäel elanud krahv Orlov - Davõdov. Krahv, kes oli tuntud liberaalse mehena, võttis ettepaneku vastu ja lubade saamine lahenes tema abiga kiiresti. Samal ajal alustati ka klubihoone ehitamist Tallinna sadamasse. Muretseti mitu uut purjejahti.

 

1913. aasta lõpuks oli klubis juba ligi 200 liiget ja klubi lipu all sõitsid merd 10 purje- ja 7 mootorjahti. Samal aastal korraldati ka esimesed võistlused. Sellele hoogsale tegevusele tegi lõpu järgmisel aastal puhkenud sõda, ning klubi tegevus katkes mitmeks aastaks. Uuesti alustas Tallinna Jahtklubi oma tegevust 6. mail 1918 aastal, seda esialgu küll ainult sisemise tegevuse näol, sest jahid pidid veel kail seisma. Klubihoone ehitus suudeti siiski järgmisel aastal lõpetada ja alates 1920. aasta hooajast toimus klubis täisväärtuslik tegevus. Töötati välja ja kinnitati uus sümboolika, alustati välissidemete loomisega. Peamiseks partneriks sai Soome SPS jahtklubi.

 

Alates 1922. aastast hakkasid Tallinna Jahtklubi jahid osalema Soomes toimunud võistlustel ja SPS jahid Eestis läbiviidud võistlustel. 1923. aastal muudeti klubi põhikirja, mistõttu klubi liikmeskonnast lahkusid need liikmed, kes ei olnud otseselt huvitunud merespordist. Järelejäänud liikmed jätkasid oma tegevust seda aktiivsemalt. Klubis hakati korraldama jahijuhtide kursusi, loodi noorte osakond ja muretseti rohkem uusi aluseid.

 

Alates 1929. aastast alustati jahtide ehitamist Tallinnas loodud Jakob Kiili paaditehases. Samal ajal võeti aktiivselt osa Eesti Jahtklubide Liidu loomisest. Liidus läkski juhtiv osa Tallinna Jahtklubile ja selle presidendiks valiti Tallinna Jahtklubi esindaja, tuntud riigi- ja seltskonnategelane vandeadvokaat August Peet. Eriti arenes klubis kolmekümnendatel aastatel avamerepurjetamine. Nii läbisid klubi jahid 1937. aastal kaugsõitudes 16875 miili ja enim miile purjetanud jahil “Boy-Roy” kogunes neid 2752. Klubi korraldas igal aastal ka mitmeid võistlusi, sealhulgas ka ülemaalist Väina võidusõitu. Tänaseks on sellest kasvanud Eesti populaarseim ja osavõtjaterohkem purjetamisvõistlus - Muhu Väina regatt. Klubi liikmed võitsid neil aastatel hulgaliselt auhindu nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel. Klubi liikmeskonda kuulus ka meie esimene ümbermaailmapurjetaja Ahto Valter, kelle jahi “Ahto” ahtris lehvis Tallinna Jahtklubi lipp. Tallinna Jahtklubi viimase, 1940. aastal ilmunud aastaraamatu andmetel oli klubi Eesti suurima liikmeskonnaga , kuhu kuulus 3 auliiget, 209 liiget ja 22 noorliiget. Klubi registrisse oli kantud 32 purjejahti, 13 mootorpaati ja 11 jääpurjekat. Klubi kommodooriks oli Friedrich Tofer. Peale Eesti okupeerimist katkes klubi tegevus aastakümneteks.

 

Klubi taasloodi 29. detsembril 1988. aastal, kui kogunesid 18 purjetamishuvilist, nende hulgas ka ainuke sel ajal Tallinnas elanud okupatsioonieelse Tallinna Jahtklubi liige professor Ilmar Öpik. Samal koosolekul võeti vastu ka põhikiri ja kinnitati sümboolika. Kommodooriks valiti tuntud purjetaja Otto Raud. Taasloodud klubi põhikiri registreeriti 25.mail 1990. aastal. Kuna klubil ei olnud esialgu oma sadamat ja ruume, piirdus tegevus järgmistel aastatel peamiselt sisemise tegevusega ja paari suurema purjetamisürituse läbiviimisega. Eriti tuleks siin ära märkida Cutty Sark Tall Ships Race tehnilist läbiviimist. 26. juunil 2000. aastal valiti klubiliikmete üldkoosolekul uueks kommodooriks Toomas Luman ja alates 2001.aastast tegutseb klubi Lohusalu sadamas, kus on olemas kõik tingimused nii purjetamise kui ka muu veespordi harrastamiseks.

 

2010. aastal laienes Tallinna Jahtklubi ka Vanasadama Jahisadamasse, 2011. aastal sai Tallinna Jahtklubi lipusadama staatuse ka Grand Holm Marina Haapsalus.